Industriaal- ja mosaiikparketi paigaldamine
Paigaldamisel on soovitav kasutada professionaalse paigaldaja teenuseid. Käesolevas juhises on välja toodud põhilised nõuded, mille järgimine tagab kauni ja kestva parkettpõranda.
Garantii nõuded kehtivad kui ostja on järginud VIIMISTLUS RYL 2013 kvaliteedinõudeid.
Garantii on vastavalt Eesti Vabariigi seadustele 2 aastat.
Garantii alla ei kuulu valest kasutamisest tingitud kulumine ja ebaõige hooldamine või hooldamise mitte teostamine.
Täiusliku tulemuse saamiseks tuleb järgida meie poolt paigalduseks antud näpunäiteid.
ÜLDTINGIMUSED
Too põrandamaterjal paigalduskohta valmis mõni päeva varem. See on vajalik selleks, et materjal kohaneks ruumi tingimustega. Eelnevalt kontrolli ruumi suhtelist õhuniiskust (peaks jääma vahemikku 35-60%) kuna peale maalritöid võib õhuniiskus väga kõrge olla.. Hoia parketilippe avamata pakendis horisontaalsel ja tasasel pinnal. Paigaldamise ajal ja ka hiljem peab nii aluspõranda, põrandamaterjali kui ka ruumi temperatuur olema vahemikus 18-22°C. Suhteline õhuniiskus peab jääma vahemikku 35-60%.
Kaasaegse ventilatsiooni- ja küttesüsteemiga eramutes, korterites ja kontoriruumides on kuival ajal (talvisel kütteperioodil) väga kuiv õhk, õhuniiskus võib langeda isegi alla 35%RH. Liigne kuivus mõjub kahjulikult ka inimese tervisele. Liigse kuivuse või liigse niiskuse poolt põhjustatud defektid ei kuulu garantiitööde alla.
Seetõttu soovitame kuival ajal ruumides õhuniiskust kunstlikult tõsta, näiteks õhuniisutaja abil.
Suvilates või harva kasutatavates ruumides on soovitav kasutada niiskusregulaatoriga juhitavat küttesüsteemi. Kui õhuniiskus ületab kriitilise piiri, lülitab see automaatselt sisse küttesüsteemi.
ALUSPÕRAND
Betoonpõrand
Betoonist aluspõranda korral tuleb jälgida, et põranda ebatasasused jääksid normi piiridesse ±2 mm 2m lõigul. Peale betooni valamist peab ta kuivama kindlasti 1-2 kuud või rohkem(sõltub betoonikihi paksusest ja kuivamistingimustest). Paigaldamise alustamisel peab betooni niiskus jääma RYL Viimistlus 2013 normidesse. Betooni niiskust tuleb enne paigaldamist kindlasti mõõta. Ennem paigaldustööde alustamist on soovitav betooni kergelt lihvida eemaltamaks „betoonipiim“. Antud meetod parandab märgatavalt liimi nakkumist betoonile. Lisaks ülaltoodule on küttega betoonil soovitav kasutada nakkekrunti Renove PU 200 nakkekrunti, et tagada põrandakatte parem nake aluspõrandaga.
Vana betoonpõrand
Juhul kui vana betoonpõrand on sile, ebatasasus ei tohi ületada 2m lõigul ±2 mm, puhas ja kuiv 1,8-2CM (max 65% RH) võib parketiliistud liimida otse aluspõrandale. Kui aluspõrand ei ole piisavalt tasane vaata lõiku „Ebatasane betoonpõrand.“ Kui on kahtlusi betoonpõranda niiskusesisalduses võtke tarvitusele samad abinõud, mis niiske betoonpõranda korral. Vaata lõiku „niiske betoonpõrand.“
Niiske betoonpõrand
Kui tuulutamisest hoolimata ei mahu aluspõranda niiskussisaldus lubatud piiridesse, tuleb hakata võimalikke ebakohti otsima ja parandama. Niiskuse põhjustaja väljaselgitamiseks tuleb teha
järgmist:
*kontrollida, kas ehitisevälised niiskusisolatsioonid on korras;
*kontrollida ega põranda soojusisolatsioon pole märg;
*kontrollida, kas põranda niiskusisolatsioon on terve ja õigesti paigaldatud;
*kontrollida, kas näiteks rõduuste kohalt ei pääse sisse niiskus;
*juhul, kui alumises ruumis on ujumisbassein, kontrollida, kas põrandas on alumine niiskusisolatsioon ja kas see on korras;
*kontrollida, kas põrandas on sooja-ja külmasildu.
Eelnenud loetelu põhjal tehtud kontrollimiste tulemusena leitud vead tuleb kindlasti enne põrandakatte paigaldamist parandada. Kui niiskussisalduse põhjustaja on kapillaarniiskus, põrandakatja niiskusisolatsiooni tegemisega olukorda pisut parandada, kuid ka siis ei tohi betoonpõranda niiskus olla üle 6…8%.
NB! Seda varianti kaaludes peab meeles pidama, et aluspinnas olev liigne niiskus püüab igal juhul välja pääseda. Kui niiskus ei pääse põrandast välja ülespoole, imendub see seinatarindisse, tekitades seal niiskus- ja hallituskahjustusi.
Niiskusisolatsiooni võimalused:
*Epoksükrunt- kasutatakse betoonpõranda niiskusisoleerimisel
*Katusevilt (polümeerbituumen rullmaterjal) või spetsiaalselt liimitavad materjalid, mis liimitakse tervele aluspõrandale.
*Võimalik on kasutada kilet, millele asetada kiht veekindlat vineeri.
Enne parketilippide liimimist peab niiskustäkke kinnitusliim olema täielikult kuivanud,
Ebatasane betoonpõrand
Kui betoonpind on konarlik, tuleb see tasandada või võimaluse korral üle lihvida. Väikeste ebatasasuste korral on soovitav need teemantkettaga betoonist välja lihvida.
Tasandust tehakse selleks ettenähtud segudega vastavalt tootja ettekirjutustele. Üldine soovitus—kasuta tasandussegu nii vähe kui võimalik ja ainult kõige kõrgema kvaliteediga tooteid.
Betooni ebatasasuste tasandamisel tasanduskihiga tuleb olla ettevaatlik sest kui tasanduskiht pole iisavalt tugev ning liim võib tasanduskihi betooni küljest lahti tõmmata. Tasandusteks sobivad ainult kvaliteetsegud mille tugevusnäitaja on 50N/mm2 kohta.
VINEER VÕI OSB
Kui põrand on puitlaagidel või pannakse betooni peale vahekiht vineeri või OSB plaadi näol. Plaadid tuleb laagidele kinnitada puidukruvidega ning betooni korral liimida, lisaks võib kinnitada tüüblitega. Tüübleid ei tohi kasutada põrandaküttega betooni puhul juhul kui pole täpselt teada küttetorustiku asukoht või betoonikihi paksus ei ületa tüübli pikkust. Puitlaastplaadi kasutamine (PLP) ei pole parim lahendus kuna ta niiskuskindlus on väiksem ning joonpaisumine erineb puidu omast. Plaatide paigaldamisel jäetakse plaatidele vahed e. paisumisvuugid 3…5mm. Betoonile liimimisel tuleks vineeritahvlid(1525x1525mm) lõigata ennem paigaldamist neljaks väiksemaks tükiks.
Puidust aluspõrand
Esmalt tuleb kontrollida, kas laudadest aluspõrandat on sobiv kasutada aluskihiks, ebatasasus ei tohi ületada 2m lõigul ±2 mm. Kui see tingimus ei ole täidetud, tuleb põrand tasandada lohkude täitmise või lihvimise teel, suurte ebatasasuste korral aga katta täiendava plaadikihiga. Kontrolli, et
aluspõrand oleks stabiilne. Enne liimimist tuleb põrand puhastada, kasutades kergelt niisket lappi ja puhastusvahendit.
Liigselt niiske betooni niiskuse tõkkeks soovitame kasutada Renove nakkekrunti PU 200
PARKETI PAIGALDAMINE
Kaugus seintest ja muudest kinnitatud esemetest
Paisumisvahe parkettpõranda ja seinte ning kinnitatud objektide vahel sõltub ruumi suurusest ning sisekliimast, soovitavalt 10-20 mm. Paisumisvahed kaetakse põranda-liistudega või täidetakse sobivas toonis elastse vuugimassiga (sel juhul tuleb jätta 5mm laiem paisumisvahe).
Sammukõla ja põrutuste vähendamine
Sammukõla vähendamiseks ja põrutuste leevenduseks (kummi/korgi või korkplaadist rullmaterjal) pole erilist vajadust, kuna täispuitpõrandal kõndides ei tekki müra nagu laminaatpõranda ja laudparkettpõranda puhul.
Parketi liimimine
Parketi liimimisel on soovitav kasutada spetsiaalset parketiliimi, mis kindlustab elastse sideme aluspinnaga, näiteks Renove 400 elastne liim. Kui aluspõrand on väga suure imavusega, on soovitav põrandat kruntida spetsiaalselt selleks otstarbeks ette nähtud nakkekrundiga PU 200 Renove (vastavalt kasutatavale liimile).
Liim kantakse parketitüübile sobiva liimikammiga põrandale. Liimi kantakse ette 20-30cm jagu- üle liimiriba peab ulatuma parketti kokku lööma. Liimi ette mahakandmise ulatus sõltub liimi tüübist (kuivamiskiirusest), aluspinna imavusest, temperatuurist ja õhuniiskusest. Kui aluspõrand on ebatasane võib liimi nakkevõime oluliselt väheneda.
Kõik parketiliistud tuleb suruda ettevaatlikult liimipadjale, et saavutada tugev nake. Peale liimimist tuleb põrandale asetada raskus (näit liivakotid või veel kasutamata parketipakid). Kui liimi satub parketi pinnale, tuleb see koheselt niiske lapiga eemaldada, et vältida puidu värvuse muutumist.
Peale parketi liimimist tuleb põrandal lasta kuivada 1-7 ööpäeva, sõltuvalt kasutatavast liimist.
Alles seejärel võib alustada viimast lihvimist ja viimistlemist.
Küttega betoonpõrand
Kui esimestele ridadele ei saa teha mehhaanilist lisakinnitust, siis liimitakse eelmisel õhtul sõltuvalt parketitüübist maha 1...3 rida. Siis on hommikuks esimesed read kindlalt kinni ning saab alustada põhiosa paigaldamist: iga uue mahapandud parketiliistu eelmisega tugevalt kinni lüüa.
Põrandaküte peab soojust levitama kogu pinna ulatuses, pinnatemperatuur (ka vaipade ja mööbli all) ei tohi kunagi ületada 27 °C.
Kindlasti peab põrandakütte korral kasutama kruntlakki, sest muidu liimuvad parketilipid tugeva lakiga lakkides omavahel kokku.
Edaspidi peab jälgima ka seda, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – see ei tohiks toimuda kiiremini kui 3–4° C ööpäevas. Küttega betoonile soovitame enne põrandakatte liimimist betoon katta nakkekrunt PU 200-ga, et tagada hea nake põrandakatte ja aluspõranda vahel.
PUITPÕRANDA LIHVIMINE
Puitpõranda lihvimine
Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga.
Lihvimine täidab mitut otstarvet. Sellega eemaldatakse vana viimistluskiht. Lihvimisega saab kohati kulunud põranda uuesti ühetasaseks. Uue põranda korral on eesmärgiks põranda sirgendamine ja võimaliku mustuse eemaldamine enne pinnatöötlust.
Lihvmasinad ja abivahendid
Põranda lihvimiseks kasutatakse raskeid põrandalihvmasinaid, nii trummel- kui ka pikklintmasinaid. Trummellihvmasinas kasutatakse rullis müüdavat lihvpaberit. Paber kinnitatakse trumlile ekstsenterklambritega.
Lintlihvmasinates kasutatakse nn lihvlinti.
Põrandalihvmasinate juurde kuulub tolmuimemisseade, mis kogub suurema osa lihvimistolmust vastavasse kotti. Nende masinatega saab lihvida suurema osa põrandast, kuid seinaäärsete, radiaatorialuste ja nurkade lihvimiseks läheb tarvis erimasinaid.
Servade lihvimine
Põranda servad, radiaatorialused ja püsimööbli sokkel lihvitakse nurgalihvmasinaga. Masinas kasutatakse lihvkettaid, mis kinnitatakse tugiääriku külge kruviga. Lihvkettad jätavad põrandale ringikujulised jäljed, mis tuleb käsitsi või taldlihvmasinaga üle lihvida.
Nurkade lihvimine
Nurki lihvitakse spetsiaalse lihvmasinaga, mille talla kuju meenutab triikrauda. Masinas kasutatakse liim- ja kleepkinnitusega lihvmaterjale.
Tasanduslihvimine
Tänapäeval on kvaliteetse tootja parketilipid väga täpsete mõõtudega ja vajadus tasanduslihvimisele praktiliselt puudub. Tasanduslihvimisel kasutatakse üsna karedat liivapaberit 36....50. Tasanduslihvimist alustatakse põranda servadest servalihvmasinaga. Järgmistena lihvitakse ruumi nurga nurgalihvmasinaga. Tasanduslihvida tuleb vähemalt kahes järgus ja ristsuunaliselt. Lihvmasinat lükatakse põrandalaudade suhtes 45-kraadise nurga all. Teist korda lihvitakse esimesega 90-kraadise nurga all. Tasanduslihvimisel tuleb olla ettevaatlik, sest kasutatakse väga karedat lihvpaberit. Lihvmasina trumlit või lindivõlli ei tohi vastu põrandat lasta, kui masin paigal seisab. Ka lihvmasina suunda muutes tuleb lihvtald alati üles tõsta. Kui tasandatud põrandale tuleb mingi teine kattematerjal, mis lihvimisjälje kinni katab, pole tarvis lauda pikisuunas lihvida. Kui põrandapinda kavatsetakse töödelda, tuleb tasanduslihvimine lõpetada kohe, kui põrand on saadud tasaseks ja eelmine pinnatöötlusaine sealt eemaldatud. Kui põrandat kareda lihvpaberiga liiga kaua lihvida, muutub rististe lihvjälgede silumine asjatult töömahukaks. Põrandalihvmasinaga töötamisel peab jälgima masina elektrijuhet, et see ei jääks lihvtalla alla, kus juhtme rebenemisel võib tekkida elektrilöögioht. Pärast tasanduslihvimist võib pinda pahteldada. Enamasti pahteldatakse kaks kihti.
Peenlihvimine
Selle lihvimise eesmärk on tasanduslihvimise rististe jälgede kaotamine ja ühtlase pinna saamine. Kui pärast tasanduslihvimist pahteldati, eemaldatakse selle lihvimisega ka üleliigne pahtel. Lihvimist alustatakse seinaäärte servalihvmasinaga lihvimisest. Seejärel lihvitakse ruumi nurgad nurgalihvmasinaga. Lihvmasinat lükatakse põrandalaudade suunas, mosaiik- või lipp-parketi puhul ruumi peamise valgusallika suunas. Lihvmasinat püütakse lükata võimalikult seina lähedalt, et eemaldatud saaks ka servalihvmasina jälg. Lihvimisel kasutatakse lihvpaberit karedusega 60...100. Pärast lihvimist tuleb põranda seisukorda veel kord kontrollida ja kui sinna on jäänud augukesi või pragusid, siis need pahteldada.
Viimistluslihvimine
Selle lihvimise eesmärk on kaotada põrandalt kõik eelmistest lihvimiskordadest sinna jäänud konarused ja lihvimisjäljed. Esmalt lihvitakse ruumi seinaäärsed ja nurgad. Põrandalihvmasinat liigutatakse piki põrandalaudu. Mosaiik- ja lipp- parketti lihvitakse ruumi peamise valgusallika suunas. Kasutatakse lihvpaberit karedusega 100...150. Sageli on põrandal kohti, kuhu masinaga ligi ei pääse. Need tuleb sel etapil käsitsi lihvida. Pärast lihvimist puhastatakse põrand hoolikalt tolmuimejaga. Enamlevinud liivapaberi kasutuse kombinatsioon. Esimesel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusega 60, teisel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusastmega 80 ja kolmandal lihvil karedusastmega 120. Parima pealispinna saavutab, kui viimistleda põrast lihvimist põrandat lihvvõrguga. Eesmärgiks on puidu pooride avamine. Õlitamise puhul kasutatakse lihvvõrku 120 karedusega ja lakkimise puhul 180 karedusega.
Põranda kaitsmine
Kui põrandat ei viimistleta kohe pärast lihvimist, tuleb ta hoolikalt kinni katta. Katmisel tuleb jälgida, et kattesse ei jää aukusid, sest nendest kohtadest võib päiksevalgus kaitsmata puidu värvi muuta.
VIIMISTLUS
Lõppviimistlusena kaetakse kogu põrandapind kas õli- või lakikihiga. Kuna õli või lakk on viimane kiht põrandal mis peab taluma pidevat koormust, tuleks uurida kasutatavate toodete vastupidavust -kulumiskindlust. Enamasti on valida ka värvilisi õlisid ning lakke. Mõnikord ka vahatatakse või seebitatakse. Kindlasti tuleks juba lakitud või õlitatud põrandat pidevalt hooldada: esmalt luua nii õlile kui lakile peale spetsiaalne kaitsekiht, mis võtab vastu esmase koormuse ning mida pidevalt tuleks uuendada vastavalt kasutuskoormusele. Selliste vahendite kasutamine pikendab põranda eluiga ca 30% ja hoiab põranda väljanägemise pidevalt uuena. Põrandakeskus soovitab kasutada Glimtrex õlivahasid, täpsemat infot küsige e-maili või telefoni teel.
NB! NB! Põrandaküttele pole soovitatud paigaldada pöögi, vahtra, jatoba, akaatsia ja siberi lehisest parketti kuna antud puuliigid pole piisavalt stabiilsed. Samuti pole parimaks lahenduseks kuusest ja männist parkett kuna antud puuliigid on suhteliselt kehvad soojusjuhid.
Parketi kaitsmine
Koheselt peale põrandalaua paigaldamist, tuleb põrand katta täies ulatuses ehituspapiga vältimaks pinna määrdumist ennem viimistlemist.
NB: Kuna parkettpõrandate paigaldus varieerub sõltuvalt konkreetsetest tingimustest, ei tulene siin toodud juhistest ja soovitustest mingit juriidilist vastutust garantii osas. Enne paigaldamist soovitatakse vajadusel teha kohapealseid katsetusi või pöörduda vastavat teenust pakkuvate asutuste poole.
Enne põrandakatte paigaldamist kontrollige põrandakatet defektide suhtes üle. Paigaldatud põrandal esinevate defektide kohta kaebusi vastu ei võeta.
Majaomanikul tuleb pärast paigaldamist:
vältida toakliima järske kõikumisi.
Hoida toa temperatuur pidevalt 20-22º ja suhteline õhuniiskus 40-60% juures. Kütteperioodil soovitame kasutada õhuniisutajat. Vältige suvekuudel mittevajalikke niiskusallikaid.
Kõvapuidust köetava põrandapinna temperatuur ei tohi puidu pinnal ületada 27º C.